Korduma kippuvad küsimused

Vandetõlgi ametist

Kas vandetõlgi tõlget on vaja notariaalselt kinnitada?
  • Vandetõlgi poolt kinnitatud tõlked ei vaja enam notariaalset kinnitust.

Miks eelistada vandetõlki notarile?

  • Erinevalt notarist vastutab vandetõlk tõlke õigsuse ja täpsuse eest. Nn „notariaalse tõlke“ puhul notar ei kontrolli tõlke õigsust, vaid kinnitab üksnes tõlkija allkirja õigsust (vt pilti allpool). Järelikult „notariaalselt kinnitatud tõlge“ ei ole tegelikult kinnitatud (vt notariaalmärget allpool). Seetõttu tavaliselt keeldutakse Saksamaal ja teistes EL maades selliseid tõlkeid vastu võtmast. Pilt: Oma märkes viidab notar sellele, et erinevalt vandetõlgist ta ei kontrollinud tõlke õigsust.
  • Vandetõlk saab teha tõlke üldjuhul kiiremini, sest dokumente ei ole vaja viia notari juurde kinnitamiseks — vandetõlk kinnitab dokumendid ise, kokkuleppel ka väljaspool tööaega ning puhkepäevadel.

Miks eelistada vandetõlki teistele tõlkijatele?

  • Kvaliteet — vandetõlgi oskust ja sobivust on riiklikult kontrollitud. Vandetõlgid sooritasid kolmeastmelise eksami justiitsministeeriumis.
  • Usaldusväärsus — vandetõlk vastutab seaduse järgi tõlgitavate dokumentide sisu salajashoidmises eest.
  • Vastutus — seadusega on kehtestatud vandetõlgi ametivastutus kahju eest, mille tema on põhjustanud.
  • Kiirus — vandetõlk teeb tõlke tavaliselt kiiremini, sest dokumente ei ole vaja notari juurde kinnitamiseks viia.

Mida võib vandetõlk tõlkida ja kinnitada?
Vandetõlk võib tõlkida igasuguseid dokumente — näiteks võib Teil esineda vajadus tõlkida kasvõi kompvekipaberit (seoses tööstusdisainilahenduse või kaubamärgi vaidlusega) või internetist väljatrükitud teavet (seoses süüdistusega laimamises). Sama kehtib ka ärakirja tegemise suhtes — ärakirja võib teha ükskõik millisest dokumendist, kusjuures ei ole oluline, kes on dokumendi väljaandja või millise kujuga see dokument on (tegemist võib olla näiteks ka fotoga, millel on mingi tekst). Pidage aga silmas, et enamikel juhtudel on vaja, et tõlge oleks tehtud originaaldokumendist, kusjuures originaaldokument peab olema tihti apostilliga.
Kas vandetõlk teeb ka suulist tõlget?
Vandetõlk võib teha ka suulist tõlget, kuid esmajoones tegeleb vandetõlk kirjalike tõlgetega. Vandetõlk registreerib oma kirjalikud tööd ametitoimingute raamatusse. Suulist tõlget ametitoiminguna ei registreerita. Vandetõlgil on ka suulist tõlget tehes vandetõlgi staatus. Kohtu-, tõestamis- ja haldusmenetluses ei pea vandetõlki eraldi vannutama ega hoiatama ebaõige tõlkimisega kaasneva vastutuse eest. Vandetõlk vastutab tõlke õigsuse eest iseseisvalt. Tavalise tõlgi kaasamise korral nt notari juures vastutab notar tehingu tõlkimisel tavalise tõlgiga solidaarselt. Seega on vandetõlgi poolt tehtud suuline tõlge üldjuhul usaldusväärsem. Kui Te soovite suulist tõlget kinnitada, tuleb koostada sellest protokoll või esitada see vandetõlgile muul viisil paberkandjal (nt otsuse või lepingu tekstina jne), et vandetõlk saaks seda kirjalikult tõlkida ja ametitoimingute raamatusse kanda.
Kas vandetõlk tohib teha ka tavalist tõlget?
Loomulikult, sest vandetõlk ju ka tõlgib. Võite kindel olla, et ka muud tõlked, mille on teinud vandetõlgi eksami sooritanud spetsialist, on kvaliteetsed. Tavaline tõlge on kinnitatud tõlkest odavam, sest langeb ära tasu dokumentide kinnitamise eest. Rohkem hindadest loe vastaval leheküljel.
Vandetõlk, vandetõlkija või vannutatud tõlkija — kuidas on õige?
Ametlik nimi on vandetõlk (vt nt Vandetõlgi seadus). Arvatavasti nimetatakse „vannutatud advokaadi“ eeskujul vandetõlke kõnepruugis sageli „vannutatud tõlkideks“. Eesti keeles tehakse samuti vahet tõlkija (kirjalik tõlge) ja tõlgi (suuline tõlk) vahel. Kuigi vandetõlk kinnitab ainult kirjalikke tõlkeid, on ametinimetus ikkagi vandetõlk, aga mitte vandetõlkija.
Eestis tegutsevate vandetõlkide kontaktandmed Kust saab rohkem teavet?
Vandetõlgi ameti kohta saab lugeda Justiitsministeeriumi kodulehel: http://www.just.ee/34277. Sealt saab samuti lugeda, kuidas korraldatakse vandetõlkide konkurssi ja eksamit.
Vandetõlgi institutsiooni puudutavad õigusaktid

Tõlkeprotsess

Kui kiiresti valmib minu tõlge?
  • Väike dokument saab valmis tavaliselt juba järgmisel tööpäeval. Selle dokumendi kiirtõlge on võimalik teatud juhtudel samal päeval. Palun täpsustage telefoni teel.
  • Tuleb arvestada sellega, et kiirus kvaliteetsel tõlkimisel on maksimaalselt 5 lk (9000 tähemärki) päevas. Kiiremini tõlkida on võimalik ainult ületunnitööga, seetõttu kehtib kiiremate tööde puhul juurdehindlus 50%.
  • Kui dokumendid vajavad apostillimist, tuleb juurde arvestada ka selleks protseduuriks vajalik aeg. Seaduse järgi väljastab notar apostillitud dokumendi viie tööpäeva jooksul taotluse menetlusse võtmise päevast arvates.

Kuidas saab dokumente vandetõlgile üle anda?
Dokumente võib tuua või saata kirjaga, ELS või Cargo kulleriga aadressile: Dmitri Platonov. Rävala pst 6, 10143 Tallinn, Eesti. Kokkuleppel dokumente võib üle anda ka väljaspool tööaega ning puhkepäevadel.
Kuidas saab dokumente tagasi?
Dokumentide järele võib tulla tööajal Kesklinna tõlkebüroosse (Rävala pst 6, Tallinn) või erandjuhul ka töövälisel ajal kooskõlastades kohtumise telefoni või emaili teel. Teie soovil saadetakse dokumendid Teie antud aadressile lihtkirja, väärtkirja või ELS kulleriga.

Hindadest

Kui palju maksab vandetõlgi poolt kinnitatud tõlge?

Mida mõeldakse 1 lk teksti all?
1 arvestuslik lehekülg = 1800 tähemärki koos tühikutega tõlgitud tekstis. Enamik Eesti teenusepakkujaid arvestavad lõpphinda sellisel viisil. A4 lk ei saa olla hinna arvestamise aluseks, sest ühele leheküljele võib paigutada kuitahes palju teksti. Tekstitöötlusprogrammis Microsoft Word saab tähemarkide arvu teada menüüst: Tools –> Word count –> Characters with spaces.

Apostillid ja legaliseerimine

Kas legaliseerimine või apostillimine?
  • Apostilliga kinnitatakse dokumente, mis lähevad kasutamiseks apostillikonventsiooniga ühinenud või seda tunnustavatesse riikidesse. Kokku on tänaseks konventsiooniga ühinenud 103 riiki, sh Eesti, Saksamaa, Austria, Luksemburg ja Šveits. Vt ühinenud riikide loetelu.
  • Eestis välja antud dokument ei vaja apostilli ega legalisatsiooni juhul, kui seda kasutatakse Venemaal, Ukrainas, Lätis, Leedus ja Poolas, kellega Eestil on sõlmitud õigusabi lepingud.
  • Välisministeeriumis legaliseeritakse dokumente, mis lähevad kasutamiseks riiki, mis ei ole apostillikonventsiooniga ühinenud. Lisainfo VM telefonil (+372) 6377 440.
  • Vt kuidas Eesti legaliseerimistempel välja näeb:
    Pilt: Eesti Välisministeeriumi legaliseerimistempel.

Apostill — mis see on?

  • Apostill (apostille) on dokument, millega tõendatakse, et välja antud avalik dokument on ehtne ja väljastatud nõuetekohaselt. Eestis väljastavad apostille notarid.
  • Vt kuidas Eesti apostill välja näeb (vajutage pildi peale, et suurendada):
  • Palun pidage meeles, et ilma apostillita dokumendil ei ole välismaal üldjuhul juriidilist jõudu, st ametnikud või organisatsioonid võivad keelduda selle vastuvõtmisest. Erandiks on Venemaa, Ukraina, Läti, Leedu ja Poola, kellega Eestil on sõlmitud õigusabi lepingud.
  • Reeglina peaks apostilliga kinnitama originaaldokumendi ja tavaliselt tõlget apostillida ei ole tarvis. Tõsisemal juhul apostilliga kinnitatakse nii originaaldokumenti, kui ka tõlget, sest originaal ja tõlge on kaks erinevat juriidilist dokumenti. Konkreetsed reeglid sõltuvad aga riigist ja asutusest, kuhu tõlge ja dokument esitatakse. Apostilli nõudmine on dokumenti vastuvõtva ametiasutuse kaalutlusotsus, mitte kohustus ja on täiesti võimalik, et Teil jääb dokumendile apostilli võtmise kohustus ära. Palun pöörduge vastavasse asutusse küsimusega, kas originaal ja tõlge vajavad apostilli. Kui Te ei ole kindel apostilli vajalikkuses, siis parem võtke see, et Teil ei tekiks välismaal probleeme!
  • Tõlgile saadetakse juba apostillitud dokument.

Milline dokument vajab apostilli?
Apostillida on vaja dokumendi originaali ja/või tõlget, mida kasutatakse riigis, mis on ühinenud apostillikonventsiooniga. Apostilli vajavad kõik avalikud dokumendid, nt koolitunnistus, perekonnaseisuameti ja muude riiklike asutuste tunnistused ja tõendid, notari dokumendid (notariaalsed koopiad, volikirjad jne) ja vandetõlgi tõlked.
Milline dokument ei vaja apostilli?

  • Eesti dokument ei vaja apostilli ega legalisatsiooni juhul, kui seda kasutatakse riigis, kellega Eestil on õigusabi lepingud — Venemaa, Ukraina, Läti, Leedu ja Poola.
  • Dokument ei vaja apostilli, kui Te saite vastavast välismaa asutusest kindla vastuse, et seal võetakse Teie dokumente vastu ilma apostillita.
  • Pass apostilli ei vaja.

Kas võib apostillida erafirma või eraisiku dokumente?
Apostillida võib ainult avalikke dokumente, mitte eraisikute või firma dokumente. Viimasel juhul, kui on vaja apostilli, tehakse dokumendist notariaalne ärakiri ning ärakirjale tehakse apostill. Teine võimalus: eraisik esitab notari juures avaldust ning laseb notaril kinnitada allkirja õigsust või vajadusel ka avalduse sisu. Sellisel juhul on see notari poolt kinnitatud dokument, mida saab apostillida.
Mis on avalik dokument?
Avalikud dokumendid on näiteks:

  • abiellumist takistavate asjaolude puudumise tõendid
  • sünnitunnistused (sh nõukogudeaegsed)
  • abielutunnistused
  • abielulahutuse tunnistused
  • surmatunnistused
  • nimemuutmistunnistused
  • perekonnaseisuakti ärakirjad
  • tõendid perekonnaseisu kohta
  • KMA tõendid
  • politseitõendid (karistusregistri teatised, politseiameti tõendid)
  • omavalitsuste tõendid, õiendid ja korraldused
  • rahvastikuregistri väljavõtted
  • diplomid
  • koolitunnistused (nt keskkooli lõputunnistus, gümnaasiumi lõputunnistus)
  • akadeemilised õiendid
  • pensionitunnistused
  • arstitõendid
  • tööraamatu väljavõtted, tööstaaži tõendavad dokumendid
  • maksuameti tõendid
  • arhiivitõendid
  • kohtu- ja notariaaldokumendid (nt kohtuotsused), vandetõlgi dokumendid
  • kohtutäituri dokumendid
  • prokuratuuri- ja vanglatõendid
  • dokumentide notariaalsed või vandetõlgi poolt tehtud koopiad ja tõlked
  • kohtute registriosakondade ja kinnistusosakondade dokumendid
  • B-kaardid (NB! Te ei pea võtma B-kaarti äriregistrist! Vastavalt vandetõlgi seadusele vandetõlgid saavad kinnitada avaliku registri andmeid ja väljatrüki õigsust.)

Eraisiku või firma dokumendid ei ole avalikud dokumendid ning neid võib apostillida ainult tehes sellest vandetõlgi või notariaalne koopia.

Ühekordsed ja alalised dokumendid
Eristatakse ühekordseid ja alalisi dokumente:

  • Ühekordsed dokumendid (tõendid, väljavõtted, õiendid, nt kohturegistri tõend, abiellumist takistavate asjaolude puudumise tõend jm).
  • Alalised dokumendid (pass, diplom, sünnitunnistus, abielutunnistus jt). Märkus: Pass apostillimist ei vaja.

Kuidas toimida?

  • Saatke dokument apostillimiseks (sellest loe allpool) ja seejärel saatke apostillitud dokument tõlgile. Tõlkimisprotsessi kiirendamiseks võite eelnevalt saata tõlgile dokumendi skaneeritud koopia või paberkoopia.
  • Kui tegemist on ühekordse dokumendiga (tõendid jms), tõlge köidetakse dokumendi külge (tahapoole). Kui on vaja mitut tõlget ühekordsest dokumendist, tuleb võtta ametiasutusest vastav arv tõendeid. Välisriigi ametivõimud nõuavad reeglina ühekordse dokumendi esitamist originaalis.

NB!Enne ühekordse dokumendi väljastamist öelge ametnikule, et dokument läheb hiljem apostillimiseks. Kõik ametnikud pole pädevad allkirjastama dokumente, mis vajavad apostilli!

  • Kui dokumendi tõlge valmib, saatke vajadusel tõlge apostillimiseks, sest tõlge ja originaaldokument on kaks erinevat dokumenti. Mõnikord piisab ainult originaaldokumendi apostillimisest. Palun pöörduge vastavasse välismaa asutusse küsimusega, kas originaal ja tõlge vajavad apostilli. Kui Te ei ole kindel apostilli vajalikkuses, siis parem võtke see, et Teil ei tekiks välismaal probleeme selle esitamisega!
  • Kui Te ei soovi ise tegeleda apostillimisega, võite usaldada selle töö tõlgile kokkulepitud tasu eest.

Kas apostilli on ka vaja tõlkida?
Apostill on standarddokument, mille tõlget tavaliselt ei nõuta. Apostilli tekst on inglise keeles. Vt kuidas Eesti apostill välja näeb (vajutage pildi peale, et suurendada):
Minu dokument on välja antud välismaal, kas ma saan seda Eestis apostillida?
Välismaal (nt Saksamaa territooriumil) välja antud dokumente saab apostillida ainult vastavas riigis. Edasise teabe saamiseks pöörduge dokumendi väljastanud asutuse poole või vastava riigi saatkonna või konsulaadi poole.
Minu dokument on välja antud ENSV-s, kas ma saan seda Eestis apostillida?
Eesti territooriumil (sh ENSV-s) välja antud dokumente saab apostillida ainult Eestis. Välismaal (nt Venemaa territooriumil) välja antud dokumente saab apostillida ainult vastavas riigis.
Kus ja millal saab apostilli Eestis?
Alates 2010. aastast saab avalikke dokumente apostilliga kinnitada notaribüroodes. Seni tegelesid apostillimisega ministeeriumid, nüüd pakuvad teenust aga 100 notarit kokku 21 Eesti linnas. Notarid väljastavad apostillitud dokumendi viie tööpäeva jooksul. Apostilli võib taotleda posti kaudu (vastavat blanketti võib alla laadida Notarite Koja kodulehelt) või tulla isiklikult järele. Notar ei saa apostillida enda tõestatud või kinnitatud dokumenti, küll aga saab seda teha teine notar, sealhulgas samas büroos töötav notar. Kõikide notarite kontaktandmed leiab Notarite Koja veebilehelt „Notarid“ rubriigi alt. Täpsemat infot apostillimise kohta saab Notarite Koja kodulehelt, veebiaadressilt http://www.notar.ee/19886.
Kuidas saab apostilli?

  • Dokumente võib apostillimiseks esitada isiklikult notarile.
  • Dokumente võib saata apostillimiseks postiga. Selleks tuleb täita vastav blankett.
  • Täpsemat infot apostillimise kohta saab Notarite Koja kodulehelt, veebiaadressilt http://www.notar.ee/19886.
  • Ma võin selle protseduuri Teie eest ära teha, et Te ei peaks muretsema. Teie eelis seisneb selles, et Te ei pea mingeid avaldusi täitma, vaid annate oma dokumendid ainult üks kord vandetõlgile ning saate valmistõlked ja apostillitud dokumendid kätte postiga või isiklikult.

Kui palju maksab apostill?
Notari tasu avaliku dokumendi apostilliga kinnitamise eest on 26,82 eurot (tasu sisaldab käibemaksu 4,47 eurot). Juhul, kui apostillimise toimingud võtab endale vandetõlk, siis lisandub kokkuleppeline teenustasu apostillide muretsemise eest.
Kui palju aega kulub apostilli tegemiseks?
Notar väljastab apostillitud dokumendi viie tööpäeva jooksul taotluse menetlusse võtmise päevast arvates. Taotlus võetakse menetlusse, kui sellele on lisatud apostillimist vajav dokument. Kui taotleja soovib apostillitud dokumendi tagasisaatmist postiga, edastatakse see koos lisadega tähtkirjaga taotluses märgitud aadressil.

Te ei leidnud vastust oma küsimusele? Esitage see siin!

Teie nimi

Teie email või telefon (nõutav)

Teie küsimus (nõutav)